Kas ma olen juba maininud, et öösiti oleme siis magusaks suu täieks sääskedele?
Me rõdu ust väga lahti ei hoia, sest sellel pole võrku ees, aga ikkagi on neid nii palju. Kahtlustame, et need paharetid hiilivad ventika kaudu sisse. Mul õnneks nende hammustused sügelema ei hakka, aga Marianne on see-eest nende ohver. Naersime, et kui vaja mehi eemale peletada, siis ta võib neile oma käsi näidata.
Hommikul haiglasse jalutades nägin ära ka kohaliku teo. Laupäeva õhtul pimeduses itaallased astusid nende peale, kogemata muidugi, aga mõnus lirts käis.
Tegin empsile pildi ka.
Kõige pealt sisenedes koridori, kust saab tualetti ja garderoobi, peame jalga panema sinised sussid, enne kui ületame rohelist joont. See järel võtame kapist omale puhta vormi (luban, et teen sellest ka pilti). Seejärel suundume garderoobi. Riided vahetatud, vahetusjalatsid jalas peame pähe panema ühekordse kaitsemütsi ning ette maski ja olemegi valmis sisenema pikka koridoride laborünti.
Meie peseme alati oma käed ka ära, aga teiste kohta ei oska seda kommenteerida. Nemad teevad seda ilmselt enne operatsioone. Vähemalt oleme näinud, kuidas enne opiga ühinemist õde, arst või abiline on oma käed ära pesnud ja teostanud antiseptika. Nii palju kui oleme suutnud välja uurida, siis seal asuvad uroloogia, neuroloogia, kardioloogia, nina-kõrva-kurgu ja ilmselt ka palju teiste osakondade operatsiooni toad. Uroloogial on kaks ruumi operatsioonideks ning neid on ühendamas väike kabinett. Õde paneb steriilseid laudasid instrumentidega valmis ühes kõrval toas, kust siis viiakse laud mõlemasse ruumi. Samuti saab mõlemast ruumist kohta, kus on võimalik teha käte hügieeni.
Selline kerge ülevaade.
Täna nägime jälle, kuidas eemaldati põiest kasvajat. Seekord oli pilt päris jube. Kui siiamaani on asi tundnud väga lihtne ja kasvaja muhukesed pisikesed, siis nüüd oli neid igalpool, palju ja suured. Patsient ise nägi väga kabe välja.
Teises ruumis toimus 7 tunnine opp, millest vaatasime ise kahte tundi. Nägime, kuidas kõhuõõnes õmmeldi midagi kinni. Kuna me ei olnud seal oma arstiga, siis pole halli aimugi, millega võis tegu olla. Äkki võib seda nimetada laparoskoopiliseks, tuginedes google'le, pole õrna aimugi. Kõhuõõnde oli viidud läbi väikese ava kaamera, instrumendid õmbluste teostamiseks. Igatahes väga huvitav vaatamine.
Süüa saime seekord spagetivormi ja supp/kastet lihapallidega ja mahlase õuna. Sööklas on eraldi inimesed, kes jälgivad, et laual oleks olemas täis kauss saia, kann külma vett ning inimene, kes koristab laualt tassid. Nad kõik kannavad viigipükse ja triiksärki, nagu teenindaks restoranis, kuigi söökla on suur ja rahvast liigub palju ning toitu sööme naljakatelt alustelt (luban, et teen sellest ka pilti).
Ühikas otsustasime teha pesupäeva. Siin on keldrikorrusel olemas pesuruum neljale pesumasinale ja kolmele hiiglaslikule kuivatile. Maksma läks see 5 liiri, pesime Mariannega kahekesi oma asju. Ütleme, et peaaegu poole odavam kui Tartus asju pesta.
Täna oli lebo päev. Pole vaja koguaeg ka igale poole tormata ja asjatada.
Kirjutamiseni!
No comments:
Post a Comment