Minu kolm kuud Türgis: 22.03

Aeg on seisma jäänud, tänane päev on lõputult pikk. Kella kahe ajal oli juba tunne, et käes on õhtu ja aeg magama minna. Nii palju näinud ja teada saanud.

Eilsest unustasin mainida, et viimasel lennul istusin omadest eemal ja minu kõrvale maandus üks naisterahvas, kes hakkas kohe midagi türgi keeles minuga rääkima. Kuna ma sirvisin just ajakirja siis ei tajunud ära, et ta minuga üritab rääkida ja jäi otsa vaatama, kiirelt ütlesin küsivalt sorry ja ta ilmselt vabandas ja ütles et arvas mind olevat ka türklane. Sellega meie jutuajamine piirdus, kuna tema inglise keel oli ülimalt minimaalne.

Hommikune äratuskell oli pandud kell 10.00, aga kõige pealt vaatasin aega kuskil kaheksa paiku, kuna jube külm oli ja lõpuks venitasin une poole kümneni välja. Mida meil hommikul polnud oli soe vesi, õnneks ma käisin õhtul pesus ära, siis oli enam vähem leige, aga ikkagi jaheda võitu. Pille ja Marianne said karastada ennast. Vetsuga ka omamoodi lood. Uks, mis eraldab vannituba elamisruumidest on nimelt lükanduks, mis ei lähe päris kinnigi. Seega iga kord kui tualetti minna, tekib tunne nagu seda ust vahel ei olekski ning teeksid oma häda elutoas kõigi ees, aga see selleks. Pakkisime lõpuks oma kraami lahti ja suundusime adminni juurde oma küsimustele vastuseid leidma. Otseloomulikult ei osanud ta inglise keelt, aga selleks on meil üliandekas Pille, kes räägib türgi keelt. Kõige pealt saime ehmatuse osaliseks kui ta ütles, et üüri hind on poole kõrgem kui alguses teadsime, poiss tegi kiired kõned ja meil tegelikult üür hoopis odavam. Ei teagi kas see nüüd oli kauplemine või lihtsalt algne eksitus. Nägime ka ühisköögi ära, kus ei olnud mitte midagi mille pealt süüa või süüa teha. Poodi minek.

Kell 11 saime kokku oma peeridega. Viisid meid campuse tuurile. Esimese asjana näidati meile ära, kus asub Starbucks. Kas see on lihtsalt populaarne kohvik siin või et meie kui eurooplased peaks see tõttu end kodusemalt tundma- ei saanud nende mõttes päris täpselt aru. Campus on suur või noh meenutab meie mõnda väikest linna. Ühikast haiglasse kõnnib kuskil 20 minutiga ära. Igatahes siin on väga palju hooneid, kohvikuid ja parke istumiseks. Nagu ma eile juba mainisin siis alale sisse pääsemiseks peab läbima turvakontrolli. Kurjad onud seisavad seal valves. Pood kust süüa ostsime ja köögi asju, asub piiridest väljas. Peerid naersid, et kui nad peaks midagi kontrollima tulema, siis öelge erasmus ja kõndige lihtsalt edasi. Seega inimeste kontroll nii range pole, pigem masinate. Campuses sõidab ringi ka tasuta buss. Sinust möödudes nad tuututavad märgiks, et kas tahad peale tulla või ei ning kesklinna viivad ka väga soodsalt, aga selleks peame enne mingisuguse kaardi saama. Samuti kasvavad meil siin apelsinipuud, aga see ei ole see magus, vaid mega mõru. Haarasime puu otsast paar tükki, aga ilmselt lihtsalt maiustamiseks me neid ei söö. Söögist rääkides, siis haiglas pidi meil lõuna ja õhtu olema tasuta- mida veel soovida? :D

Ja kui me olime campuse tuuri lõpetanud, näitas kell alles 14.00. Lebotasime oma toas mõnda aega ning panime tööle konditsioneeri, et vähegi sooja siia sisse saada. Kont puhub 30 kraadi peal, võiks ju varsti soojaks minna J

Ja kaua sa ikka jaksad toas istuda. Läksime uuesti poodi. Unustasime eelmise käiguga omale osta kausse ja nõudepesuvahendit. Samuti oli soov ampsat jäätist ja nautida sooja päikest. Jah, siin on soe- 20 kraadi tuli kindlasti ära, kuigi jube tuuline oli hommikul. Pärast magusa laksu läksime Marianne tungival soovil omale kebabi ka soetama. Teenindus on küll siin ette ja taha ja siiamaani on enamus klienditeenindajaid ikka mehed olnud, naisbussijuhte nägime ntks. Kebabi putka juurde oli püsti pandud ka lauad ja toolid, mis nägi rohkem siuke lohakas välja, aga teenindus oli nagu restoranis. Tuldi juurde, küsiti soove, aidati keeleliselt ja juhatati lauda ootama. Kebabi suundusime ühikasse sööma. Kasutasime Mariannega juhust ja võtsime tasuta bussi. Nägime tänu sellel ära veel ühe osa campsusest, kust on hingemattev vaade järvele ja mägedele.

Ja kebab oli samuti väga hea!

Vaadake nüüd pilte ka, kui lugeda viitsisite ;)