Viimane päev opiblokis.
Nüüdseks on mälestused hägused, mida me siis täpselt ikkagi nägime.
Ühel patsiendil eemaldati vasaku kopsu küljest mingisugune tükk. Operatsiooni ruum oli väga palav 25,6 kraadi.
Teisel patsiendil eemaldati neerukive lahtise lõikusega ehk neer oli katki lõigatud.
Viimane oli päris huvitav ka arstile ja õdedele. Kui rindkere oli lahti kangutatud, siis nad avastasid sealt mingisuguse muna ja kõik pildistasid seda. Mingisugusest bakterist olid üle terve selle patsiendi organismi erinevad tsüstid. Pille leidis selle kohta hiljem infot ka, aga kuna teda mul pole hetkel käe pärast, et küsida, siis ei saa ka kirjutada.
Ülejäänud nädal oli puhkamiseks.
Ülejäänud nädal oli puhkamiseks.
Esmaspäeva ja teisipäeva õhtul toimusid campuses rokk kontserdid. Esimesel õhtul suutsin Pille ja Marianne ka kaasa vedada, aga nad ei pidanud lõpuni vastu ja ühinesin itaallaste ja rumeenia kutiga. Käisime veel pärast öö pimeduses järve ääres laulmas ja tähti vaatamas. Või noh itaallased laulsid oma laule ja meie Enioga chillisime niisama.
Suutsin kogemata pildile püüda ka jänese kõrvade müüja. Kes müüb rokk kontserdil roosasid vilkuvaid jänese kõrvu?
Ja hiljem otsustasid itaallased lavale tantsima minna. Kahjuks mul ei olnud kaamerat nii kiiresti käepärast võtta ja sain ainult Gregorio pildile.
Koht ise oli nagu amfi teater.
Koht ise oli nagu amfi teater.
Teisel õhtul olime kontserdil ainult väikese osa selle lõpust. Läksime ühikasse tagasi ja mängisime maffiat, Pärast poisid tegid itaalia pastat. Mega nomnom!
Kolmapäeva õhtul võtsime teekonna üritusele nimega Medness pisikesse linna Side. Terve öö bussiga sõitmist. Nägime mägedes lund, lausa tuiskas. Bussil ju loomulikult ei ole siin talveks vajalikke kumme ja siis liikusime tigu sammul. Kohale jõudsime elusalt!
Esimese asjana käisime vaatamas mingisugust kärestikku. Täitsa mõttetu. Kõige pealt pidime ootama kaks tundi, et sinna üldse minna ja kui lõpuks hakkasime häält tegema, et kaua ootama peame, siis kutt, kes asja korraldas ütles, et sorry enam pole aega minna sinna. Me käisime ikkagi ära. Ei midagi erilist!
Ja kohale jõudsime Nashira hotelli. WOW!
Tõsiselt suur ja ilus hotell. Hoovis palju palju basseine, vahemeri paarikümne meetri kaugusel, suur veekeskus. Kõik oli olemas!
Medness oli üritus kõigile erasmuse tudengitele, kes viibisid tol hetkel Türgis. Kaks ööd veetsime selles hotellis. Hommik, lõuna, õhtu söök oli super! Sai süüa kõike, mida hing ihkas. Isegi sushit pakuti üks õhtu. Päev läbi mängis muusika ja rahvas tantsis. Baaridest sai võtta piiramatult juua. Õhtuti esinesid dj'd ja teisel õhtul pakuti meile kõigile jäätise torti. Päikest sai nautida korralikult :)
Tagasi jõudsime laupäeval õhtul. Sõitsime mööda ranniku äärt. Tee oli väga käänuline ja mul hakkas paha. Õnneks ei midagi hullu. Vaade see-eest oli võimas.
 |
| Tankla peatus |
Adanasse tagasi jõudes läksime sööma Katik'sse, mis on kohalik kiirsöögi koht. Sain kõige paremat tavuk dönerit einestada. See sisaldas ikka kõike- lavassi sisse keeratud kana, friikat, tomat, kurk, tomatikaste, midagi vürtsikat. Super hea maitseelamus. Ja põhiline jook selle kõrvale on Ayran. Meie mõistes keefir, aga tsipa soolasem.
Pühapäeva lebotasime Mildaga (leedu tüdruk) järve ääres päevitades. Missioon pruuniks teiseks juuniks on käsil. Just, siis kui hakkasime oma kraami kokku pakkima ja riidesse olime ennast pannud, hüppasid kuskilt "pöösast" välja neli türgi kutti ja tahtsid meiega pilti teha. Ültesime photo yok ja kõndisime minema. Aitab küll nendest piltidest, kaua võib.
Kui ma pole veel maininud, siis kõik kes meiega tuttavaks saavad, tahavad pilte teha. Sinisilmsed võõramaalased nagu me oleme :)
No comments:
Post a Comment